Turu toomkirikus pühitseti kolmekuninga­päeval, 6. jaanuaril Turu peapiiskop­konna piiskopiks Kaarlo Kalliala, kes peab samasooliste paaride õnnistamist võimalikuks, vahendab koduleht Meie Kirik uudisteportaali Kotimaa24.

"Kirikul on siin maailmas teha palju-palju olulisemat kui uurida, kes kellega voodisse läheb," vastas EELK Risti koguduse õpetaja Annika Laats Eesti Päevalehe küsimusele kiriku suhtumisest homoseksuaalsusesse, viidates Nobeli rahupreemia laureaadi peapiiskop emeeritus Desmond Tutu sõnadele.

Ühe väikese linna postkontorisse jõudis kord kiri, mis oli saadetud jõuluvanale. Selliseid kirju oli seal jõulude eel varemgi nähtud. Lastel on ju ikka kombeks kirjutada oma soovidest ja oma tublidusest ning vahel juhtub sedagi, et mõni taoline kiri jõuab ka postkasti. Seekord aga oli käekirja vaadates selge, et kirjutajaks ei olnud laps. Kiri tehti lahti, et uurida, kust see on tulnud ja kuhu see tuleks saata.

Heino Nurk: "Meie arusaamist elust ning sellest, kuidas me seda väljendame ja sellest lähtudes elame, on kuulutatud rohkem kui mõned korrad kas täiesti ekslikuks või koguni kuritegelikuks. Paraku see, mida need inimesed meile asemele pakuvad, ei aita meid edasi sealt, kus me oleme. Need tiivad, mida pakutakse, ei kõlba korralikuks lennuks. Kui me proovime neid kasutada, potsatame kohe tagasi maha ja võime isegi haiget saada või oma elust ilma jääda."

Kuula jõulukõne salvestust 

Soome iseseisvuspäeva jumalateenistusel Helsingi toomkirikus paluti Jumalalt kaitset homofoobia eest. „Anna meie kirikus ruumi mitmekesisusele. Hoia meie kirikut ja ühiskonda võõraviha, rassismi ja homofoobia eest,“ palvetas kirikupalvet lugenud kaplan Tomas Ray, vahendab portaal Meie Kirik agentuuri Kotimaa24.

Soome peapiiskop emeritus John Vikström pöördus novembris Yle Arenas peetud raadiokõnes geinoorte poole ja ütles: "Sinagi oled Jumala loodud sellisena nagu oled. 1970ndateni peeti sinu seksuaalset sättumust kuritegudele juhtivaks kalduvuseks. 80ndateni peeti seda haiguseks. Nüüd me mõistame paremini, milles on asi, ka kirikus. Ka mina. Sa ei ole kurjategija, ei ole haige, ei ole patune. Sa kuulud õnnistuse mitte needuse ringi."

Laupäeval, 11. detsembril kell 18.00 peab Geikristlaste Kogu jõulujumalateenistuse Tallinnas Tatari 1a asuva X-baari teisel korrusel, samal ajal toimub seal ka Eesti Gei Noorte korraldatud jõululaat.

Jõuluteenistus on Geikristlaste Kogu esimene avalik üritus, kuhu on oodatud kõik huvilised sõltumata sellest, kuidas keegi oma seksuaalset sättumust määratleb.

Jumala Sõna, mis jõuluööl tuli meie keskele inimlapsena, ei sea mingeid piire neile, kes seda kuulata ja vastu võtta tahavad. Ingli tervitus Petlemma väljal, "Au olgu Jumalale kõrges ja rahu maa peal inimeste seas, kellest temal on hea meel," kostis kõigepealt karjastele, kes teistest inimestest kaugel ööpimeduses valvasid karja.

Jõululaps nägi ilmavalgust loomade ulualuses, sest inimeste majades ei leidunud tema pere jaoks paika. Geikristlaste Kogu valis oma jumalateenistuse pidamise paigaks Eesti geikogukonnas hetkel suurima ja tuntuima kogunemiskoha, et meenutada jõulusündmuste sügavamat sisu: Jumal tuleb inimeste juurde seal, kus nad on ja sellisena, nagu nemadki on. Ta leiab tee nende juurde, kes nagu karjased, on paljude ennast paremaks pidavate inimeste poolt tõrjutud ja põlatud. Tedagi ei võetud vastu inimeste eluasemetesse nii, nagu Eestis praegu pole geikristlastel kohta kirikutes. Ta ei heida sellest meelt, ta ei solvu ega pööra tagasi oma teelt inimeste poole, vaid saadab oma inglid kuulutama tema tulekut sinna, kus teda üle kõige igatsetakse ja avatud südametega vastu võetakse.

Pühad on ukse ees ja pühitsemise aeg juba alanud. Tahaksin teiega jagada mõtteid, mille peale oleks parem mitte mõelda, kuid mida elu ei lase ära unustada. Jõulud toovad meie ellu palju pidusid. Selle juurde kuuluvad rõõm seltskonnast ja kingitustest, aga sageli ka masendusse sattumine. Paljudele inimestele toovad pühad hinge kurbust ja ärevust, mida on raske kanda ning tundub võimatu vältida.

"Kriitilist teoloogilist arutelu kirikus ei ole võimalik asendada viidetega Piiblile või traditsioonile. Kiusatus selleks võib olla suur, sest taoline tegu näib loovat stabiilsust, kriitika seevastu ebakindlust," kirjutab teoloog Johann-Christian Põder ajalehes Eesti Kirik.

"EELK õpetus ja tervis näikse sõltuvat vaid kahest eksistentsiaalse tähtsusega küsimusest: suhtumisest homoseksuaalsusesse ning naiste ordinatsiooni. Nii tundub vaimulike omavahelisest suhtlemisest kõrvalejäävale ilmikule. Aga elu kui ka kiriku õpetus on keerulisem. Et sellest aru saada, tuleb õppida tundma Piiblit, selle tekkelugu, kiriku ajalugu, dogmadelugu, Euroopa kultuurilugu jm," kirjutab teoloogiadoktor, usuteaduse instituudi ning Tartu ülikooli Vana Testamendi ja semitistika dotsent Urmas Nõmmik ajalehes Eesti Kirik.