Soome peapiiskop soovib kirikus arutelu abielukäsitluse üle

Soome luterliku kiriku peapiiskop Kari Mäkinen kutsus kirikut uuel viisil keskenduma abielu­käsitlusele ja abielu­teoloogia alustele. Mäkinen andis mõista, et Soome luterlikus kirikus võiks hakata arutlema abielu laiendamise üle homopaaridele. Peapiiskopi sõnul eeldab see aga vaimselt avatud õhkkonda kirikus.

Turus kirikukogu istungil kõnelenud Kari Mäkineni hinnangul on ühiskondlik debatt abielu üle tundlik teema. Peapiiskopi sõnul puudutab abieluküsimus inimeste eneseteadvust, identiteeti, sugu ja seksuaalsust. Mäkinen andis mõista, et ühiskonnal tuleb seadusandlike vahenditega luua struktuure, mis kaitsevad võrdselt nii sama- kui erisoolisi paare.

„Sõltumata sellest, milliste seadusandlike lahendusteni edaspidi jõutakse, annab kogu kultuuri­konteksti puudutav muutus kirikule ülesande uuel viisil pühenduda abielu­käsitlusele ja abielu­teoloogia alustele,“ ütles Mäkinen.

„Selles ülevaates ei ole vahet heteroseksuaalse ja homoseksuaalse paarisuhte vahel. Mõlemad paarisuhted on osapooltele sama olulised, sama tundlikud ja sama haavatavad. Mõlemad vajavad pingutust ja kasvamist, mõlemas on tegemist elu suure rikkusega. Mõlemad vajavad püsivuseks ja kestmiseks tuge. Sellepärast on oluline, et ühiskonnas luuakse seadusandlikke struktuure, mis annavad rahu ja kaitset paarisuhtele ja selle osapooltele. Neid vajavad nii heteroseksuaalsed paarid kui ka homoseksuaalsed paarid,“ ütles Mäkinen.

Peapiiskop väljendas arvamust, et praegu on toimumas kogu kultuuri­konteksti puudutav muutus, mis annab kirikule ülesande uuel viisil pühenduda abielu­käsitlusele ja abielu­teoloogia alustele. „Kirikus on sellesse muutusse suhtutud tõsiselt. See ilmneb näiteks kiriku­käsiraamatu viimase versiooni abielu laulatamise korras, milles abielu käsitletakse eelkõige inimsuhtena ning näiteks ei nimetata järeltulijaid,“ märkis Mäkinen.

„Teine muutus puudutab seksuaalsuse ja eriti homoseksuaalsuse mõistmist. Seda, mida veel 50 aastat tagasi peeti haiguseks ja kuriteoks, on hakatud pidama osaks inimelu mitmekülgsusest. Vaid kolm aastat tagasi räägiti sellest muutusest kirikukogul ning küsiti, mida see kiriku jaoks tähendab. Jõuti vabas vormis palvuseni koos oma partnerluse registreerinutega ja nende eest,“ tuletas peapiiskop meelde kirikus toimunud muutusi.

21. sajandil on abielu mõiste laiendatud homoseksuaalsele paarisuhtele 14-s riigis. Mäkinen andis mõista, et tal ei oleks midagi selle vastu, kui taolise muutuse üle arutletaks ka Soome luterlikus kirikus. „Kirikus eeldab see vaimselt avatud õhkkonda, milles erinevaid arusaamu võetakse kuulda ning teoloogiline traditsioon ja inimeste praegune tegelikkus saaks astuda dialoogi,“ ütles Mäkinen.

„See on tundlik arutelu kõikjal ühiskonnas, kuna abielu puhul ei ole tegemist mistahes institutsiooniga. Usulisest aspektist sõltumata kuulub see inimelu ajaloo ja kultuuri süva­struktuuridesse. Kui kultuuri­kontekstis toimub sellega seoses olulisi muutusi, siis puudutab see ka tundeid, eriti põlvkonnas, kelle elu jooksul need muutused on toimunud.“

Kari Mäkinen nentis, et seksuaalsuse ja abieluga seonduvad küsimused on tekitanud pingeid kirikute­vahelistes ja kiriku­sisestes suhetes. Nõnda on see juhtunud näiteks Põhjamaade luterlikes kirikutes ja Inglismaa anglikaani kirikus. „Seega on see kiriku ühtsuse seisukohalt tundlik küsimus, võiks öelda lausa ebamugavustsoon. Sellesse astumine ei ole mitte üksnes oht, vaid ka võimalus,“ leidis peapiiskop Mäkinen kirikukogu ees kõneldes.

Uudise vahendas portaal Seurakuntalainen.fi, tõlkis Meiekirik.ee. Peapiiskop Mäkineni kõne täielik tekst on leitav siit.