"Mine omalt maalt,
omast sugukonnast ja isakojast
maale, mille ma sulle näitan!
Ma teen sind suureks rahvaks
ja õnnistan sind,
ma teen su nime suureks,
et sa oleksid õnnistuseks!“

1. Moosese raamat 12:1-2

Kui Aabraham ja Saara kuulsid seda Jumala väljakutset, ei olnud nad muserdatud. Nad olid end äsja sisse seadnud, kuid siiski tuli kutse edasi liikuda.

Nii nagu meie, olles maha rahunenud või end sisse seadnud, oleme pidanud edasi liikuma, et olla õnnistatud. Vahel on see tähendanud lahkumist perekonnast, sõpradest, kodulinnas või -külast, et saada iseendaks. Me leiname tuttavat täpselt samuti nagu me kardame, et tuttav ei pruugi olla sõbralik „võõrale“ meie sees.

Paljud meist on pidanud „välja minema“ oma kirikust, et jaatada oma olemust. See ei tähenda, et me ei saaks jaatada endid Jumala lastena ja oma õigust usurahva aastatuhandete pikkusele vaimsele pärandile, mis on Piiblis.

Teised meie seast on pidanud „välja minema“ geigetodest või -kogudustest olude sunnil või sellepärast, et oleme valinud väiksema pingelise ja mitmekülgsema kogukonnaelu. Me siiski ei kuulu vähem piire ületavasse kogukonda. Kapist välja tulles oleme õnnistatud nõnda, et võime olla teistele õnnistuseks. Vaatamata selle rahutusele tunneme, et peame välja minema järgima oma saatust.

Rahutuse vaim, järgides sinu kutset tundmatu poole palume õnnistust, et me võiksime olla õnnistuseks.

_{Autor Chris Glaser
Tõlkija Heino Nurk
Toimetaja Meelis Süld
Originaali tiitel The Word is out: daily reflections on the Bible for lesbians and gay men
© 1994 Chris R. Glaser
Kirjastaja Westminster John Knox Press 1999
Esmakirjastaja HarperSanFrancisco 1994}