On taevalikke ihusid ja maapealseid ihusid, kuid taevalike hiilgus on teistsugune kui maapealsete oma, isesugune on päikese kirkus ja isesugune kuu kirkus ja isesugune tähtede kirkus, sest ka täht erineb tähest kirkuse poolest. Nõnda on ka surnute ülestõusmine: kaduvuses külvatakse, kadumatuses äratatakse üles, autuses külvatakse, kirkuses äratatakse üles, nõtruses külvatakse, väes äratatakse üles.

1. korintlastele 15: 40-43

Osa meie kogukonnast pole enam nähtav. Nad on ületanud surma läve. See poeetiline kirjakoht kirjeldab algkristlikku arusaamist selle tähendusest. Nagu külvatud seeme, surelik, haige ja nõrgaks jäänud maine ihu, annab ruumi õitsvale taevasele ihule.

Paulus kirjutas neile, kes suutsid aktsepteerida vaimu elu jätkumist, kuid ta komistas ihu ülestõusmisele. Nagu juudid, nii ka kristlased pidasid ihu heaks. See mõjus nende usule sellest, et edasi kestval hingel oli ihu, kuigi erinevat liiki kirkusega, nagu „täht erineb tähest kirkuse poolest.“

Niisiis meie langenud tähed on läinud lihtsalt allapoole meie kogemuse silmapiiri, kus neil on Jumala täielik kirikus.

Tänu sulle, Jumal, et armastad meid igavesti, ihu ja hinge, selles kirkuses ja tulevases kirikuses.

_{Autor Chris Glaser
Tõlkija Heino Nurk
Toimetaja Meelis Süld
Originaali tiitel The Word is out: daily reflections on the Bible for lesbians and gay men
© 1994 Chris R. Glaser
Kirjastaja Westminster John Knox Press 1999
Esmakirjastaja HarperSanFrancisco 1994}