"Ma usun, aita mind mu uskmatuses!"

Markuse 9:24

Kui mu isale sai selgeks, et tema vähk on surmav, rääkisime surmast. Minu isa tunnustas mind täielikult, kuid ta oli ka fundamentalistlik baptist, väga kindel oma usus, aktiivne kirikus ja aus ning suuremeelne oma tegudes. Mis mind selle mehe puhul, kes oli nii sügavalt oma usus veendunud, kõige rohkem liigutas, oli see, et ta võis avatult jagada oma kahtlusi. See tegi tema usu minu jaoks palju tõelisemaks. See ei olnud mõtlematu mugandumine, see oli siiras ja inimlik.

Minu suurim kurtmine elus on mu kahtlemine. Ma suudaksin paremini leppida kannatuse ja surma ja armastuse ja õnnega, kui poleks mu kahtlust. Nii on see hüüd minu kõige tavalisem patutunnistus: "Ma usun, aita mind mu uskmatuses!"

See kogemus pole kellelegi meist võõras. Piiblis otsib isa abi oma epileptikust lapsele. Jeesuse jüngrid ei suuda välja ajada vaimu, mis põhjustab poisi häda. (Epilepsiat ja vaimuhaigusi peeti muiste deemonlike vaimude tööks.) Jeesus ütleb: „Kõik on võimalik sellele, kes usub!“ Isa kahtleb, kas tal on küllalt usku. Hiljem küsivad jüngrid, miks nemad ei suutnud poissi tervendada ja Jeesus selgitab, et see tervenemine sai toimuda ainult palve kaudu.

Meie kahtluste tervenemine võib toimuda ainult palve kaudu. Ühise palvetamise, omaette palvetamise, üksteise eest palvetamise kaudu.

Püha Vaim, me usume. Aita meid meie uskmatuses!

_{Autor Chris Glaser
Tõlkija Heino Nurk
Toimetaja Meelis Süld
Originaali tiitel The Word is out: daily reflections on the Bible for lesbians and gay men
© 1994 Chris R. Glaser
Kirjastaja Westminster John Knox Press 1999
Esmakirjastaja HarperSanFrancisco 1994}